Eelmisel aastal külastasin KUMU oma rühmakaaslastega, kus saime uusi teadmisi tänu giidile. Kuna aasta on möödunud ja olen nii palju juurde õppinud, siis ei suuda tuletada meelde, mida giid meile jutustas eesti kunstnikest ja nende elust. Abiks selle raporti tegemisel on olnud raamatul "Eesti maal", mille koostajaks on Evi Pihlak ning tuli välja aastal 1982. Raamatu annab suurepärase ja lühikese ülevaate eesti kunstist alates 15.saj. kuni 1980.aastani. Abiks on ka eestikeelne vikipeedia.
Selles raportis annan teada, mida KUMUs nägin ja mis tööd mulle isiklikult meeldisid.
Selles raportis annan teada, mida KUMUs nägin ja mis tööd mulle isiklikult meeldisid.
OSKAR KALLIS (1892-1918)Kaks tööd, mis mulle silma jäid, on 'Linda kivi kandmas' ja 'Kalevipoeg laudu kandmas'. Mõlemad tööd on oma värvi poolest rahulikult pastelsed, kuid inimfiguuride pooside poolest siiski jõulised. Nii Linda kui ka Kalevipoeg on piltide keskel ning pilk peatub kohe nendel. Alles seejärel tekib huvi taustadetailide vastu. Kallis ei ole äärtest eriti vaba ruumi jätnud. Mõlemad tööd jätavad suurepäraselt mulje oma figuuridest kui emotsionaalselt ja füüsiliselt vaevatud inimestest. |
Üheks Oskar Kallise õpetajaks oli Ants Laikmaa, kes 1903.aastal avas omanimelise ateljeekooli. Laikmaa ateljeekooli saab pidada kodumaise kunstihariduse alglätteks. Ainsaks õpetajaks oli Laikmaa ise ning ta püüdis kunstnikke juhendada vastavalt selle võimetele ja arengutasemele, ergutada temas iseseisvat loomingulist alget. Õppida jõudis Kallis esialgu 2-3 aastat, seejärel Laikmaa lahkus kaheks aastaks Eestist. Oskar Kallis katsetas iseseisvalt joonistamise, akvarelli ja õlimaaliga, tehes ka mitmeid kavandeid ja visandeid.
1912. ja 1913.aastal täiendas ta ennast Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. 1913. aastal naasis Laikmaa kodumaale ning Kallis läks tagasi tema juurde õppima. Tuntud kunstniku juhendamisel suutis ta kiiresti leida end kunstnikuna. Kahjuks jäi Oskar Kallise elu lühikeseks. Tuberkuloos ja pingeline loominguline töö lisaks igapäevasele leivatööle kurnasid noore mehe tervise. 1917. aastal algatas Ants Laikmaa korjanduse, et viia haige noor kunstnik "soojale maale". Sama aasta detsembris õnnestus tal toimetada Kallis rongiga Jaltasse, kuid mõned päevad enne jõule 25-aastane kunstnik suri ning on maetud Jalta kalmistule Jaila mäe jalamil.
1912. ja 1913.aastal täiendas ta ennast Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. 1913. aastal naasis Laikmaa kodumaale ning Kallis läks tagasi tema juurde õppima. Tuntud kunstniku juhendamisel suutis ta kiiresti leida end kunstnikuna. Kahjuks jäi Oskar Kallise elu lühikeseks. Tuberkuloos ja pingeline loominguline töö lisaks igapäevasele leivatööle kurnasid noore mehe tervise. 1917. aastal algatas Ants Laikmaa korjanduse, et viia haige noor kunstnik "soojale maale". Sama aasta detsembris õnnestus tal toimetada Kallis rongiga Jaltasse, kuid mõned päevad enne jõule 25-aastane kunstnik suri ning on maetud Jalta kalmistule Jaila mäe jalamil.
NIKOLAI TRIIK (1884-1940)Nikolai Triik on üks minu lemmik kunstnikuid. Põhjuseks on sinise värvi oskuslik kasutamine tema töödes. See, kuidas ta vastandab sinist soojade toonidega, annab mulle alati hea ning positiivse tunde kui ma tema töid vaatan. Värvide kasutamises ei lähe Triik kunagi liiale, vaid kasutab neid tasakaalukalt, kalkuleeritult. Kõik tema portreed annavad hästi edasi konkreetse inimese iseloomu. Näoilmed ja kehahoiakud on nii elutruud. Ainult toredad värvipaletid annavad teada, et tegu on siiski maaliga, mitte fotoga. |
Ka Nikolai Triik käis Laikmaa ateljeekolis õppimas, kuid väga lühikest aega - vähem kui aasta. Triik reisis alates 1905.aastast kuni 1913.aastani innukalt ringi ning õppis kohalikes kunstistuudiotes või koolides - Venemaa, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani. Selle ajaperioodi jooksul ta jõudis ka Eestis palju teha ja korraldada. Aastast 1920 oli Triik kunstiühingu "Pallas" liige. Seal oli ta kuni 1940.aastani ning oli esialgu ametilt maaliateljeede juhataja, seejärel graafikaõpetaja, ajutiselt koolijuhataja kohusetäitja ning lõpuks professor. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist Pallas pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri.
KONRAD MÄGI (1878-1925)Konrad Mägi töödes jumaldan seda, et ta nii palju erinevaid värve kasutab. Tema impressionistlikus stiilis tehtud tööd on mulle kohe äratuntavad. See, kuidas Mägi on paigutanud oma täpid ja jooned oma töödes, on väga erinev Herbert Lukk (1892-1919) stiilist. Konrad Mägi hilisemad tööd ei ole mulle nii tuttavad oma teostuselt. Tema tehtud portreed ajan sassi Nikolai Triigi töödega. Värvide poolest lähevad Mägi tööd toonilt külmemaks. |
Konrad Mäge peetakse maastikužanri kõige väljapeetavamaks viljelejaks. Oma esimesed tähelepandavamad maastikud lõi ta 1908-1910 Norras. Veel kunagi varem polnud eesti maastikumaalis ilmnenud nii palju värsket ja impulsiivset värvirõõmu nagu oli see omane Konrad Mäe teostele. Asudes 1912.aastast kodumaale, kujunes Mägi üheks esimeseks kunstnikuks, kes järjekindlamalt kujutas Eesti loodust ja andis selle kindla kunstilise tõlgenduse. Tema eelistatuimateks motiivideks olid suvised Lõuna-Eesti vaated lilleliselt kirjude heinamaade, sinavate järvede ja küpsete põldudega. Mõningates maastikes pöörab kunstnik erilist tähelepanu taevaplaanidele, kus rulluvad hõõguvavärvilised pilved nagu fantastilised nägemused. |
Alates 1913. aasta suvest töötas ta Tartus ning asutas koos Nikolai Triigiga kunstikooli “Pallas”, millest kujunes kasvulava kümnete kunstnike jaoks.
ROMAN NYMAN (1881-1951)
Kui eelnevate kunstnikke töödes on sisemine rahutus ja tänu impressionstlikule stiilile selge rütm, siis Roman Nymani töödes on pigem rahu ja vaikus. Puhtad ja soojad toonid annavad rahu väga hästi edasi. Aitab ka see, et Nymani töödes pole näha igapäevast inimeste saginat. Roman Nymani looming kannab dekoratiivse stiliseeringu jooni.
dekoratsioonidest saab hakata rääkima eesti professionaalsest lavakujundusest. Aastatel 1913–1920 oli ta Estonia teatri ja aastatel 1926–1927 Draamastuudio kunstnik. Aastatel 1919–1940 juhatas ta Riigi Kunsttööstuskooli dekoratsiooniateljeed. 1921 loobus ta tervislikel põhjusel sellest tööst ning siirdus ravi eesmärgil Saksamaale, kust reisis Itaaliasse, 1923. aastal ka Pariisi ja Hispaaniasse. Nyman viljeles õlimaali ja akvarelli. Tema peamiseks temaatikaks oli arhitektuurimotiividega maastikumaalid ning linnavaated. Reisil olles praktiseeris ja lihvis ta oma maalimisoskuseid.
MÕNED MAALID LISAKS 20.SAJANDI I POOLEST
Kasutatud kirjandus
- E.Pihlak; "Eesti maal"; 1982 Tallinn; lk 6-11
- https://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Kallis (04.06.2016)
- https://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Triik (04.06.2016)
- https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4gi (03.06.2016)
- https://et.wikipedia.org/wiki/Roman_Nyman (03.06.2016)