Hiina on üks tsivilisatsiooni hälle. Tänu jõudsalt edenevale põllumajandusele hakkasid Jangtse ja Huang He keskjooksu piirkondi asustavad kogukonnad 3500.a paiku e.m.a kiiresti kasvama ja sattusid omavahel konflikti. Aastaks 1500 e.m.a oli see Põhja- ja Kesk-Hiina piirkond kultuuriliselt ühtne ja Shangi dünastia võimu all. Shangi riigil oli hulk tsivilisatsiooni tunnusjooni - oma kiri, linnad, spetsialiseerunud käsitöölised ja hierarhiline ühiskond. Järgnenud Zhou dünastia võimu all lagunes ühtne riik osadeks, mis lõpuks omavahel sõtta pöörasid, kuni Qin 221.aastal e.m.a. esimest korda ühtse Hiina riigi rajas.
Hiina kunsti arengust on olemas täpsem ajalooline ülevaade kui teiste maade kunstist, sest hiinlased alustasid varakult oma kunsti arengu teadliku jälgimist ja ajaloolisi ülestähenduste tegemist. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast tänapäevani välja. Juba IV aastatuhandel e.m.a loodud kõrgetasemeline keraamika arenes järgnevatel aastatuhandetel ning II aastatuhandel e.m.a Shangi dünastia ajal kujunenud arhitektuurivormid elasid järgnevatel aastatuhandetel edasi. |
Shangi dünastia ajal töötasid meistrid, kes spetsialiseerusid peenemas käsitöös, välja hapraid keraamilisi tasse, kruuse ja peekreid, mis seisid kas ühel kõrgel või kolmel jalal. Meistrite töökojad paiknesid linna naabruses. Seal valmistasid nad detailideni viimistletud ja ohtralt kaunistatud pronksanumaid, mida valati keerukates, paljudest osadest koosnevates vormides. Anumaid kasutati enamasti usuliste riituste ajal. Eraldi usuline tähendus oli ka nõude välimusel - groteskne nägu, taotie, pidi eemale peletama kurja. Suure rituaalse tähendusega kivim oli nefriit. Nefriitesemeid koos teiste hinnaliste asjadega pandi valitsejatele hauda kaasa. Hiinlastele oli nefriit jumalate ajatu maailma ja teisepoolse elu sümboliks. Hauda kaasa pandud nefriit pidi kadunukesele igavese elu kindlustama, maises elus aga pakkusid nefriitehted jumalikku kaitset. Shangi nefriitesemete seas leidub peale rituaalsete objektide ka looma- ja linnukujukesi. |
Hiinlased leiutasid kirja oma jumalatega suhtlemiseks. Savinõudele graveeritud märgid eelnesid tõelisele kirjale, mis arendati välja Shangi dünastia ajal. Sõnade ja mõtete edasiandmiseks kasutati lihtsaid piltsümboleid. Aja jooksul kiri stiliseeriti, ent paljud sümbolite kujundid ja foneetilised elemendid jäid alles. Shangi ajastu inimesed esitasid oma jumalatele või esivanematele küsimusi, mis pandi kirja sea või härja abaluule või kilpkonnakilbile. Vastuse saamiseks kuumutasid preestrid punaseks aetud metallvardaga luud ja vaatasid, millise mustri tekkinud praod moodustavad. Seda tõlgendati jumalate vastusena küsimusele. |
Shangi valitsejad maeti puust hauakambrisse sügava šahti põhjas. Valitsja Fu Haoga maeti kuus koera ja ohverdati 16 meest-naist ning saadeti teda teenima teispoolsesse ellu. Fu Haole oli teises maailmas kautamiseks kaasa pandud 1600 hinnalist eset, sealhulgas pronksist ritaalanumad, keeramikat, nefriidist looma-ja linnukujukesed, türkiisidega kaunistatud vandlist peekreid.
ZHOU DÜNASTIA 1027-256 e.m.a.
Aastal 1027 e.m.a jäi Shangi dünastia alla läänes asunud Zhou riigi valitsejatele. Järgnevad 250 aastat domineeris Zhou Põhja-Hiinas, ent 771 e.m.a. tungisid põhjast pärit nomaadid riigi lääneossa. Zhou valitsejad taganesid itta ja rajasid uue pealinna. Samal ajal hakkasid enne Zhou ülemvõimu tunnistanud riigid omavahel võimu pärast konkureerima. Alates 5.saj.e.m.a hakkas konkureerivate riikide arv kahanema. Võitlevate riikide perioodi kulminatsioon saabus 221. aastal e.m.a, kui Qini riigil õnnestus kõik teised riigid allutada. Qini valitsejad rajasid esimese Hiina suurriigi.
Rauda hakati Hiinas töötlema 6.saj.e.m.a ja see kunst arenes kiiresti. Hiinlased arendasid rauavalu väga varakult välja, läänes omandati see tehnoloogia alles keskajal. Rauast hakati valmistama tööriistu ja relvi. Pronksist jätkati rituaalsete anumate ja ehete valmistamist. Siidi hakati tootma alates 2700 aastat e.m.a. Zhou ajastul oli siidiussikasvatus ja siidi kudumine üks tähtsamaid tööharusid. Zhou ajastul ilmus esmakordselt käibele raha. Shangi ajastul kasutatud kaurikarbid asendati miniatuursete pronksist nugade ja plaadikestega ning 4.saj.e.m.a. mulgustatud vaskmüntidega, mida sai nööri otsa ajada. |
6.saj.e.m.a sündis kaks filosoofilist voolu. Kong Fuzi (Konfutsius) õpetuse järgi peab inimeste elu põhinema vastasikusel austusel, kohuse- ja vastutustundel ning traditsiooniliste elunormide järgimisel. Konfutsianism rõhutab targa ja eetilise võimu kummardamist nii perekonnas kui ka riigis ning see on läbi aegade mõjutanud oluliselt Hiina ühiskonda ja valitsemisviisi. Teiseks filosoofiliseks vooluks on taoism, millele pani aluse Laozi. Taosimile on kõige tähtsam harmooniline kooskõla loodusega ning lihtsus oma eluviisides.
KASUTATUD ALLIKAD:
J. McIntosh, C. Twist; "Tsivilisatsioonid - Kümme tuhat aastat ajalugu"; 2001 Tallinn, VARRAK; lk 70-75
J. Kangilaski; "Üldine kunstiajalugu"; 1998 Tallinn, KUNST; lk 317-318
http://et.wikipedia.org/wiki/Taoism
http://en.wikipedia.org/wiki/Shang_dynasty
http://en.wikipedia.org/wiki/Zhou_dynasty
J. Kangilaski; "Üldine kunstiajalugu"; 1998 Tallinn, KUNST; lk 317-318
http://et.wikipedia.org/wiki/Taoism
http://en.wikipedia.org/wiki/Shang_dynasty
http://en.wikipedia.org/wiki/Zhou_dynasty