20.sajandi algus oli tormiline - tehnika ja teaduse areng oli tohutu, ühiskond hakkas muutuma liberaalsemaks ja metropoliitsemaks ning kirik oli kaotamas oma juhtpositsiooni inimeste hingeelus. Kõikide muudatustega käis kaasas ka kunst. Kunstnikud hakkasid oma tundeid ja mõtteid oma teostes rohkem väljendama. Need väljendusviisid olid nii tehniliselt kui ka mõtelaadilt vanakooli tegijatele šokeeriv ja vastuvõetamatu.
Minu essee võtmesõnaks on kaared. Selle sõna järgi otsin üles 20.sajandi kunstnikud ning tutvustan neid selles teaduslikus essees lugejatele. Kolme kunstniku valiku tingimusteks on: üks kunstnik on enne I maailmasõda, teine peale II maailmasõda ja kolmas kunstnik on kindlasti eestlane.
Minu essee võtmesõnaks on kaared. Selle sõna järgi otsin üles 20.sajandi kunstnikud ning tutvustan neid selles teaduslikus essees lugejatele. Kolme kunstniku valiku tingimusteks on: üks kunstnik on enne I maailmasõda, teine peale II maailmasõda ja kolmas kunstnik on kindlasti eestlane.
FUTURISM
Futurism on 1909.aastal Itaalias välja arenenud kunsti-ja kirjandusvool. Sõnast ’futur’ võib aimata, et selle voolu kunstnikud olid vaimustatud tulevikust, eelkõige tuleviku tehnikast. Futurismi kunstnikud püüdsid leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseeritud keskkonnas elava inimese mõtte-ja tundelaade ning probleeme. Selle ala kunstnikud ülistasid religioosselt, nagu oli selle aja kohta kohane, sõda.
Futuristide manifesti koostas itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti 1909.aastal. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid.
„...9. Me ülistame sõda – maailma ainukene puhtus – militarism, patriotism, vabaduse purustav liigutus – toojad, sureme ilusate ideede eest, ja põlgus naiste ees.
10. Me lõhume muuseumid, raamatukogud, kõik, mis seostub akadeemiaga, me võitleme moraalsuse, feminismi, kõigi oportunistlikke või utalitaarse arguse vastu."
Lugeda saab siit: http://www.italianfuturism.org/manifestos/foundingmanifesto/
Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised sattusid sellest suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike rühmitustega.
Futuriste huvitas eelkõige liikumise kujutamine. Lahendus leiti ühe ja sama objekti kujutamises erinevatel ajahetkedel. Liikumist, kiirust, lärmi, müra jms püüti maalida tükkidena e. divisionistlikult. Objekti tükid paigutati rütmiliselt maalile ning seeläbi andis töö edasi dünaamilist liikumist.
- Divisionism on värvide asetamine lõuendile üksteise kõrvale (ümmarguste või ruudukujuliste värvilaikudena) neid eelnevalt paletil segamata. -
Futuristide manifesti koostas itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti 1909.aastal. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid.
„...9. Me ülistame sõda – maailma ainukene puhtus – militarism, patriotism, vabaduse purustav liigutus – toojad, sureme ilusate ideede eest, ja põlgus naiste ees.
10. Me lõhume muuseumid, raamatukogud, kõik, mis seostub akadeemiaga, me võitleme moraalsuse, feminismi, kõigi oportunistlikke või utalitaarse arguse vastu."
Lugeda saab siit: http://www.italianfuturism.org/manifestos/foundingmanifesto/
Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised sattusid sellest suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike rühmitustega.
Futuriste huvitas eelkõige liikumise kujutamine. Lahendus leiti ühe ja sama objekti kujutamises erinevatel ajahetkedel. Liikumist, kiirust, lärmi, müra jms püüti maalida tükkidena e. divisionistlikult. Objekti tükid paigutati rütmiliselt maalile ning seeläbi andis töö edasi dünaamilist liikumist.
- Divisionism on värvide asetamine lõuendile üksteise kõrvale (ümmarguste või ruudukujuliste värvilaikudena) neid eelnevalt paletil segamata. -
GIACOMA BALLA
Üks kuulsamaid futurismi viljelejaid ning manifesti üks ninamehi oli Giacoma Balla (1871-1958). Balla sündis Itaalias, Turinis. Lapsena õppis ta muusikat. Kui ta oli 9-aastane pidi ta oma muusika õpingud lõpetama ning tööle minema litograafia e. kivitrüki trükikotta. Balla õppis maalimist Turini Ülikoolis ning näitas oma töid kohalikes kunstigaleriides. Peale ülikooli lõpetamist, kolis ta Rooma 1885.aastal ning töötas mitu aastat illustraatorina, karikaturistina ja portreemaalijana. Oma varasemates töödes jäljendas ta Georges Seurat' pointillismi stiili ning kasutas seda oma kompositsioonides.
1902.aastal hakkas ta õpetama divisionistliku tehnikat Umberto Boccioni ja Gino Severini'le. Varsti peale õpilaste vastu võtmist, tutvus ta Marinetti'ga. Mõjutatuna Filippo Tommaso Marinetti'st ning tema futurismi mõtetest, proovis Balla maalida midagi, mis oli eelnevalt olnud ainult sõnad paberil. Tema uut stiili sai näha 1912.aastal teoses "Dinamismo di un Cane al Guinzaglio" e. "Dünaamiline liikumine - koer jalutusrihma otsas". Aja jooksul muutus tema stiil aina abstraktsemaks ning tema maalides hakkas domineerima geomeetrilised kujundid. Ainukene viis kuidas teada saada, mida oli töödes kujutatud, oli läbi teoste pealkirjade.
Peale I maailmasõda, kui mõned kunstnikud kaugenesid futuristlikkust maalimisstiilist, siis Balla jäi mitmeks aastaks futurismile truuks. Seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilise stiili poole.
1902.aastal hakkas ta õpetama divisionistliku tehnikat Umberto Boccioni ja Gino Severini'le. Varsti peale õpilaste vastu võtmist, tutvus ta Marinetti'ga. Mõjutatuna Filippo Tommaso Marinetti'st ning tema futurismi mõtetest, proovis Balla maalida midagi, mis oli eelnevalt olnud ainult sõnad paberil. Tema uut stiili sai näha 1912.aastal teoses "Dinamismo di un Cane al Guinzaglio" e. "Dünaamiline liikumine - koer jalutusrihma otsas". Aja jooksul muutus tema stiil aina abstraktsemaks ning tema maalides hakkas domineerima geomeetrilised kujundid. Ainukene viis kuidas teada saada, mida oli töödes kujutatud, oli läbi teoste pealkirjade.
Peale I maailmasõda, kui mõned kunstnikud kaugenesid futuristlikkust maalimisstiilist, siis Balla jäi mitmeks aastaks futurismile truuks. Seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilise stiili poole.
SÜRREALISM
Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti, kus ta kuulutas, et kunst on üleminek reaalsusest "kõrgemasse reaalsusesse". Sürrealismile pakkus teoreetilist alust Sigmund Freudi metapsühholoogia, mille kohaselt vabaneb inimese vaim kammitsaist üksnes une ajal, kui esile kerkivad alateadvusesse surutud soovid ja unelmad. Sürrealistid arvasid, et ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse, aistingute maailma, et vabastada inimhinged intellekti kontrollist.
Sürrealistide manifesti saab lugeda siit: http://poetsofmodernity.xyz/POMBR/French/Manifesto.htm
Sürrealistide manifesti saab lugeda siit: http://poetsofmodernity.xyz/POMBR/French/Manifesto.htm
JOAN MIRÒ
Joan Miró (1893-1983) oli Kataloonia kunstnik, kes alustas sürrealismiga aastal 1924. Miró alustas kunstiga varakult - 7-aastaselt käis ta erakooli joonistamistundides, 14-aastaselt La Llotja kunstiakadeemias. Tema esimene isiknäitus toimus 1918.aastal Dalmau Galeriis ning lõppes Miró jaoks emotsionaalselt laastavalt - tema töid mõnitati ning soditi täis. Peale Barcelona Isiknäitust, kolis ta Pariisi, kus lõpetas suur hulk Hispaanias alustatud maale. Kui varem oli tema tööd inspireeritud van Goghi ja Paul Cezanne'i stiilist, siis nüüd hakkas Miról välja kujunema oma stiil.
1924.aastal liitus Miró sürrealistide rühmaga. Kuna Miró tööd olid juba oma natuurilt täis sümboleid, poeesiat ning sellega kaasnevaid vastuolusid, siis sobis tema stiil suurepäraselt rühma.
Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võis näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides.
1924.aastal liitus Miró sürrealistide rühmaga. Kuna Miró tööd olid juba oma natuurilt täis sümboleid, poeesiat ning sellega kaasnevaid vastuolusid, siis sobis tema stiil suurepäraselt rühma.
Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võis näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides.
"Kuidas ma mõtlesin välja ideid joonistuste ja maalide jaoks? Ma tulen õhtul koju oma Pariisi stuudiosse Rue Blomet'is, lähen magama, vahetevahel ei ole õhtust söönud. Ma nägin asju ning kirjutasin need kiiresti oma märkmikusse. Ma nägin laes kujundeid..."
EKSPRESSIIVNE ABSTRAKTSIONISM
Abstraktsionismi iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma kujutamine. Abstraktsionism kasvas välja fovismist ja kubismist. Abstraktne kunst võib vaatajas tunde, et pinnad ja vormid on maalides kaootiliselt ning läbimõtlemata paigutatud. Tavaliselt on teostes siiski alati edasi anda mingit sügavamat mõtet. Abstraktset kunsti hakati erinevatel maadel viljelema juba 1910.aastatel, kogudes järjest populaarsust. Eriti trendikaks muutus see kunstivool aga pärast Teist maailmasõda.
Abstraktsionismi saab jaotada kolmeks:
Ekspressiivne abstraktsionism - fantaasiaküllus ja kaunid värvid, vihjed tegelikkusele.
Geomeetriline abstraktsionism - pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile.
Äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud.
Abstraktsionismi saab jaotada kolmeks:
Ekspressiivne abstraktsionism - fantaasiaküllus ja kaunid värvid, vihjed tegelikkusele.
Geomeetriline abstraktsionism - pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile.
Äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud.
ENDEL KÕKS
Endel Kõks (1912-1983) astus Pallasesse 1934. aastal ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena. Tegutses seejärel Tartus maali- ja raamatukunstnikuna. 1944. aastal mobiliseeriti kunstnik Saksa sõjaväkke, kus sai haavata ning sattus Saksamaale. Kõksil ei avanenud enam võimalust kodumaale naasta ning 1950.aastal asus ta elama Rootsi. Nooruspäevil huvitus värvi- ja vormiprobleemide tõttu Prantsuse maalikunstist, sh fovistide loomingust. 1950. aastate teoseis kajastub kunstniku vahetu kokkupuude paljude 20. sajandi kunstisuundadega. Tema teemadering oli toona üpris lai. Rootsis olid tal soodsad võimalused arendada edasi oma meisterlikkust ning luua kunsti vabaduses, ilma poliitiliste ettekirjutisteta. Samal ajal hakkas Kõks looma abstraktsionistlikke akvarelle. 1960. aastail võttis ta abstraktsionismi omaks ka õlimaalis.
Kasutatud kirjandus:
- https://en.wikipedia.org/wiki/Filippo_Tommaso_Marinetti 18.03.2016
- https://en.wikipedia.org/wiki/Futurism 18.03.2016
- https://et.wikipedia.org/wiki/Futurism 18.03.2016
- http://www.italianfuturism.org/manifestos/foundingmanifesto/ 18.03.2016
- http://www.britannica.com/biography/Giacomo-Balla 18.03.2016
- http://futurism-movement.weebly.com/giacomo-balla.html 18.03.2016
- http://kunstiabi.weebly.com/futurism.html 18.03.2016
- http://kunstiajalugu.wiki-site.com/index.php/Futurism 18.03.2016
- https://en.wikipedia.org/wiki/Giacomo_Balla 18.03.2016
- http://www.artexpertswebsite.com/pages/artists/balla.php 18.03.2016
- http://hingetugi.onepagefree.com/?id=17832&onepagefree=7d9c52e2953611aa2ede707eb3168e0b 18.03.2016
- http://www.slideshare.net/hommik/13srrealism 18.03.2016
- http://kunstiabi.weebly.com/suumlrrealism.html 18.03.2016
- http://kunstiabi.weebly.com/-joan-mirograve.html 18.03.2016
- https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Mir%C3%B3 18.03.2016
- https://et.wikipedia.org/wiki/Endel_K%C3%B5ks 18.03.2016
- http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=22&num=3305 18.03.2016
- https://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism 18.03.2016