Egiptuses loodi üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Sealsele kultuurile ja traditsioonidele andis oma näo vaaraole ja jumalatele alandlik kuulekus. Kõige paremini tuleb see välja jumalate templites, vaaraode paleedes ning hauakambrites. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sõltus täiesti Niiluse jõest. Põllumajandus oli võimalik ainult tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele. Ainult looduslike olusid ära kasutades oli võimalik vaaraodel hoida oma võim ning ehitada suursuguseid paleesid ja hauakambreid. Egiptus oli oma asendi tõttu paremini kaitstud rändrahvaste eest ja kannatas nende rüüsteretkede eest vähem kui geograafiliselt samas piirkonnas asetsenud ühiskonnad. Kuna ühiskond oli suletum, siis sellepärast näemegi, et Egiptuses olid traditsioonid väga tugevad ning püsisid erakordselt kaua. NOMOSVana-Egiptus oli enne kogu riigi ühendamist jaotatud nomosteks. Algselt eksisteerisid nomosed kui autonoomsed linnriigid, kuid hiljem ühenesid. Vana traditsiooni andmetel oli valitseja Narmer või Menes, kes lõpuks ühendas kõik linnriigid üheks. Narmerit/Menest peetakse esimeseks valitsejaks, kes juurutas Egiptuse kultuuri jumalakummardamise ning ohverdamise. Leheküljed, kus saab rohkem informatsiooni selle vailtseja kohta http://en.wikipedia.org/wiki/Menes ning http://en.wikipedia.org/wiki/Narmer. |
Igal linnriigil oli oma jumalik kaitsja ning tunti ainult ühes nomoses. Need kohalikud jumalused olid tavaliselt välja arenenud sugukondliku korra aegsest tootemlooma kultusest. Mendese linnas oli kaitsjaks sokk, Butos madu, Memfises emalõvi ning Hermopolises iibis.
Jumalakummardamise traditsiooni kohaselt on leitud loomadekujulisi kiltkivitahvleid ning seinamaale loomadest ja lindudest. Need seinamaalid pärinevad 3.a.tuhat eKr. Juba siis olid seinamaalid väga värvikirevad, kuid realistlikumad kui tulevase Vana riigi reljeefskulptuurid, mis on oma poosilt jäigad ning range reeglistikuga paika pandud.
Jumalakummardamise traditsiooni kohaselt on leitud loomadekujulisi kiltkivitahvleid ning seinamaale loomadest ja lindudest. Need seinamaalid pärinevad 3.a.tuhat eKr. Juba siis olid seinamaalid väga värvikirevad, kuid realistlikumad kui tulevase Vana riigi reljeefskulptuurid, mis on oma poosilt jäigad ning range reeglistikuga paika pandud.
VANA RIIK 2900-2200 e.m.a Memfis
ARHITEKTUUR
Arhitektuuri seisukohalt on väga tähtsal kohal egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vana-Egiptuse usundi järgi oli igal inimesel kaitsevaim, tema teisik ka, kes elas pärast inimese surma edasi hauakambris. Laibad mumifitseeriti, et hingedel oleks, kus asuda. Mida rohkem kasvas Egiptuse rikkus ja jõud, seda rohkem suutis riik suunata oma vahendeid rituaalseteks eesmärkideks, mille seast kõige tähtsam oli vaaraode matmine. Vana-Egiptuse ajaloo algusaegadel oli kasutuseks tähtsamate inimeste matmiseks mastabad. See koosnes maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt üks, alates 5.dünastiast mitu ruumi, mida kasutati ohvritoiminguteks. Lisaks loodi tema teisikule ka'le, elu jooksul valitsenud tingimused.
Mastaba püüti ehitada nii võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat kui ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust.
Vaarao pidi näitama oma ülemvõimu ja tähtsust ka surmas. Vaaraode hauad pidid oma konstruktsioonilt ületama kõik teised mastabad.
Mastabast arendati edasi astmikpüramiidid. Astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid hauakambrisse. Hauakambrist viisid püramiidi välispinnale kanalid, mis pidid kindlustama õhuvahetuse. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega.
Püramiidid olid esimesed kivist ehitised varasemate savitellistest rajatiste kõrval ning edaspidi hakati kõiki tähtsaid hooneid just kivist ehitama. Kiviehitused andsid Egiptuse kultuurile püsivuse ja kestvuse.
Vaarao pidi näitama oma ülemvõimu ja tähtsust ka surmas. Vaaraode hauad pidid oma konstruktsioonilt ületama kõik teised mastabad.
Mastabast arendati edasi astmikpüramiidid. Astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid hauakambrisse. Hauakambrist viisid püramiidi välispinnale kanalid, mis pidid kindlustama õhuvahetuse. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega.
Püramiidid olid esimesed kivist ehitised varasemate savitellistest rajatiste kõrval ning edaspidi hakati kõiki tähtsaid hooneid just kivist ehitama. Kiviehitused andsid Egiptuse kultuurile püsivuse ja kestvuse.
Püramiidide mõõtmed on kolossaalsed - kõige suurim neist, vaarao Cheopsi püramiid, oli 146 m kõrge. Püramiidi tipuosa oli tehtud tavaliselt kas kullast või vääriskivist, mis oli kaunistatud reljeefidega. Kuna Cheopsi tipuosa on aja jooksul kaduma läinud või kulunud, on praegu püramiidi kõrguseks 137 m. Chephreni püramiid on 142 m kõrge ning Mykerinose püramiid 66 m kõrge.
Cheopsi püramiid on laotud umbes 2 300 000 kivipangast, millest igaüks kaalub üle kahe ja poole tonni. Püramiidide püstitamiseks kulus tohutult tööjõudu, sest ehitajate käsutuses olid ainult lihtsad abivahendid - kangid ja rullid. Üksnes kivimurrust ehitusplatsile viiva tee ehitamine kestis aastaid. Kogu ehitustöö, sh kiviplokkide murdmine ja vedamine, lasus põlluharijate õlgadel. Suurem osa tööst tehti tulvakuudel, kui põllud olid vee all ning kiviplokke sai pargastega vedada.
Püramiidide ehitamiseks tehtud kulutused olid nii suured, et mõjutasid majandusele ja rahvale kurnavalt. Osalt seetõttu loobuti hiljem püramiidide püstitamisest ja ka vaaraosid hakati Uue riigi ajal matma haudadesse, mis mõnikord olid kaljusse raiutud.
Cheopsi püramiid on laotud umbes 2 300 000 kivipangast, millest igaüks kaalub üle kahe ja poole tonni. Püramiidide püstitamiseks kulus tohutult tööjõudu, sest ehitajate käsutuses olid ainult lihtsad abivahendid - kangid ja rullid. Üksnes kivimurrust ehitusplatsile viiva tee ehitamine kestis aastaid. Kogu ehitustöö, sh kiviplokkide murdmine ja vedamine, lasus põlluharijate õlgadel. Suurem osa tööst tehti tulvakuudel, kui põllud olid vee all ning kiviplokke sai pargastega vedada.
Püramiidide ehitamiseks tehtud kulutused olid nii suured, et mõjutasid majandusele ja rahvale kurnavalt. Osalt seetõttu loobuti hiljem püramiidide püstitamisest ja ka vaaraosid hakati Uue riigi ajal matma haudadesse, mis mõnikord olid kaljusse raiutud.
SKULPTUUR
Skulptuuri kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Egiptuse skulptuurides kujutati vaaraod ja jumalaid. Nendele teostele oli omane väga eriline süngus, suursugusus ning üliinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast raiutud sfinks - inimese pea ja lõvi kehaga kuju. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme.
Otsevaates vaarao figuur on jäigas poosis, pea sirgelt püsti, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vasak jalg veidi ees, nägu liikumatus rahus tardunud, vahel kerge ja salapärane naeratus näol. Sama põhimõte valitseb ka istuva figuuri puhul: jalad on kõrvuti, käed on põlvel, mõnikõrd üks käsi rinnal.
Egiptuse skulptorite figuuride proportsioonid on loomulikud, kuid seejuures ei hoolitud kõigi üksikasjade ja individuaalsete iseärasuste esiletoomisest. Peaaegu kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna - sama näoilme, soeng ja riietus. Mõnevõrra erinevad need skulptuurid, mis kujutavad lihtrahavast ja loomi. Need on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad kui vaaraode ja ülikute skulptuuride kangusest. Nendes skulptuurides ei esine klassikalist egiptuse poosi, ei toonitata suursugusust ja rahu.
Omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab egiptuse reljeefkunst. Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Kompositsiooni vahele on lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutiste sisu. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite ning hauakambrite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid.
Otsevaates vaarao figuur on jäigas poosis, pea sirgelt püsti, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vasak jalg veidi ees, nägu liikumatus rahus tardunud, vahel kerge ja salapärane naeratus näol. Sama põhimõte valitseb ka istuva figuuri puhul: jalad on kõrvuti, käed on põlvel, mõnikõrd üks käsi rinnal.
Egiptuse skulptorite figuuride proportsioonid on loomulikud, kuid seejuures ei hoolitud kõigi üksikasjade ja individuaalsete iseärasuste esiletoomisest. Peaaegu kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna - sama näoilme, soeng ja riietus. Mõnevõrra erinevad need skulptuurid, mis kujutavad lihtrahavast ja loomi. Need on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad kui vaaraode ja ülikute skulptuuride kangusest. Nendes skulptuurides ei esine klassikalist egiptuse poosi, ei toonitata suursugusust ja rahu.
Omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab egiptuse reljeefkunst. Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Kompositsiooni vahele on lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutiste sisu. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite ning hauakambrite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid.
KESKMINE RIIK 2100-1800 e.m.a Memfis
Tõhus juhtimine ja ametnike töösse rakendamine tugevdas Egiptuse riigi keskvõimu. Riigimasin toetus arvukatele asevalitsejatele, nomarhidele, kes pidid elu korraldama riigi kaugemates nurkades. Ligikaudu 2200 e.m.a laastasid Egiptust mitmed ikaldused - veetulvad olid kas liiga kõrged või liiga madalad. Seejärel kaotas keskvõim kontrolli riigi üle. Järgnes periood, mida tuntakse Esimese vaheperioodina. Kohalikud võimukandjad võitlesid omavahel vaarao tiitli pärast. Teeba valitseja Mentuhotep I ühendas taas kogu riigi üheks. Tema võimuletulek tähistab Kesmise riigi algust.
Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Eriti kuulsad on Beni Hassani kaljuhaud. Ruumide jaotuse poolest meenutavad mastaba't, kuid sissekäik hauda kujundati piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Kõige rohkem esines sel perioodil eldooria 16-tahulist sammast. Eldooria samba kõrval esines Keskmises riigis sambavorme, mille loomisel on olnud eeskujuks Egiptuses kõige sagedamini esinevad taimed - papüürus, lootos ja palm.
Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Eriti kuulsad on Beni Hassani kaljuhaud. Ruumide jaotuse poolest meenutavad mastaba't, kuid sissekäik hauda kujundati piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Kõige rohkem esines sel perioodil eldooria 16-tahulist sammast. Eldooria samba kõrval esines Keskmises riigis sambavorme, mille loomisel on olnud eeskujuks Egiptuses kõige sagedamini esinevad taimed - papüürus, lootos ja palm.
Keskmise riigi ajastu skulptuuris on silmapaistvamad vaaraode portreed. Varasemate portreedega võrreldes on neis rohkem rõhutatud isikupäraseid jooni. Pidulik vormikäsitus on asendunud elavamaga. Kõige paremini väljenduvad isikupärased jooned välja Tanise sfinksis ning Sesostris II ja Amenhotep I portreedes.
UUS RIIK 1880-1000 e.m.a Teeba
Keskmine riik jõudis lõpule umbes 1780 e.m.a, kui mitmed Egiptuses elavad võõramaalaste (hüksoslaste) rühmitused kukutasid keskvalitsuse. Hüksoslaste valitsusaega tuntakse kui Teise vaheperioodina. Hüksoslased vallutasid küll suure osa Egiptusest, kuid ei suutnud endale allutada Niiluse oru ning Egiptuse vastupanuliikumine koondus Teebasse. Teeba vaarao Ahmos I vallutas kaotatud alad ning ühendas taas riigi. See oli Uue riigi algus.
Uue riigi arhitektuur oli varasemast mitmekesisem. Suurenenud majanduslik ja politiiline võimsus suurendas kunsti arenemist. Eriti suurejooneline ja monumetaalne oli templiarhitektuur. Templi juurde viivad teed palistasid sfinksid, mis sümboliseerisid vaaraode võimu ning täitsid seejuures ka valvurite funktsiooni. Peasissekäik asus templi kitsamal küljel ning kulges läbi väravehitise, mida nimetatakse pülooniks. Püloon koosnes kahest kõrgest längus seintega tornist, nendevahelisest portaalist ja külgedel asetsevaist obeliskidest. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Ramses II ehitatud templi pülooni ees paiknesid kolossaalsed vaarao figuurid. Mõnikord seisid värava ees päikesejumalale pühendatud obeliskid. Pülooni taga asus ruudukujuline lahtine sammasõu - peristüülõu. Kultuseteenistuse ajal viibisid selles õus vabad kodanikud. Orjadel oli templitesse minek keelatud. Ülikutel oli luba viibida tähtsuselt järgmises ruumis - hüpostüül e. põiksaalis. See saal oli kahe sammastereaga kolmeks jaotatud. Templi pühamusse - sekosesse võisid minna ainult preestrid. Sekost ümbritsesid väiksemad ruumid. Templis asusid ka varahoidlad ja raamatukogud.
Kuulsamad Uue ajastu templid asusid Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Eriti kuulus on Amoni tempel Karnakis oma sammalsaaliga, mille lagi toetub 134 monumentaalsele sambale. Levinud olid ka sel perioodil kaljutemplid. Kuulsaim neist on Ramses II ehitatud tempel Abu Simbelis. Templi eelõues olid 20 m kõrgused kaljusse raiutud vaarao kujud.
EHNATON
Uue riigi algul toimusid Egiptuses sündmused, mis mõjutasid suuresti kunsti arenemist. Edukad vallutussõjad tõid vaaraodele suuri rikkusi ning nende mõjuvõim riigis kasvas. See tekitas pahameelt preesterkonnas, kus juhtivat osa etendasid Teeba Amon-Re preestrid. Vaarao ja preesterkonna vahelise konflikti lahendas valitseja Amenhotep IV väga julgelt ja otsustavalt, murdes vastase sotsiaalsete ja religioossete reformidega. Amenhotep IV kuulutas uue jumala Atoni kultuse keskuseks ja uueks pealinnaks Ahet-Atoni. Uue jumala auks võttis vaarao endale nimeks Ehnaton.
Ehnatoni-aegse kunsti eripära on seotud tema reformidega. Uue jumala Atoni kujutuseks oli päikeseketas. Sümboolselt pidi see kujutama päikest, mis saadab maale oma viljastavaid kiiri. Päikese elustavate kiirte all puhkes kordumatus ilus õitsele nii inimene kui ka loodus.
Ehnatoni-aegse kunsti eripära on seotud tema reformidega. Uue jumala Atoni kujutuseks oli päikeseketas. Sümboolselt pidi see kujutama päikest, mis saadab maale oma viljastavaid kiiri. Päikese elustavate kiirte all puhkes kordumatus ilus õitsele nii inimene kui ka loodus.
Ilu ja graatsiat, elurõõmu ja elunautimist pidid väljendama ka kunstnikud oma teostes. Kunsti sisu oli uus, seega pidi ka vorm muutuma. Uus mõte oli luua kunsti mitte surnutele, vaid elavatele. Selle perioodi parimad reljeefid, maalid, skulptuurid kujutavad Ehnatoni ja tema perekonnaliikmeid. Esmajoones tuleb märkida Ehnatoni ja Nofretete portreesid.
Ehnatoni reformidel ei olnud kahjuks pikka iga. Varsti pärast tema surma, juba tema poja Tutanhamoni ajal, taastati vanad tavad ja preestrite võim. Ka kunst pöördus tagasi vana reeglistiku juurde.
Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui Howard Carter ja lord Carnarvon leidsid tema haua Kuningate orust. Hauast leitud esemed on tänapäeval peamiselt Kairo ja Luksori muuseumites.
Tutanhamoni tuntus põhineb tänapäeval kahel asjaolul. Esiteks läks ta ajalukku oma isa radikaalse usureformi hülgajana. Teiseks avastati tema haud peaaegu täiesti puutumatuna, see on kõige paremini säilinud Vana-Egiptuse kuninglik haud ja sellepärast on ajaloolased saanud Tutanhamonit paremini tundma õppida kui teisi Egiptuse kuningaid.
Tutanhamoni tuntus põhineb tänapäeval kahel asjaolul. Esiteks läks ta ajalukku oma isa radikaalse usureformi hülgajana. Teiseks avastati tema haud peaaegu täiesti puutumatuna, see on kõige paremini säilinud Vana-Egiptuse kuninglik haud ja sellepärast on ajaloolased saanud Tutanhamonit paremini tundma õppida kui teisi Egiptuse kuningaid.
KASUTATUD ALLIKAD:
J. McIntosh, C. Twist; "Tsivilisatsioonid - Kümme tuhat aastat ajalugu"; 2001 Tallinn, VARRAK; lk 82-86, 88-89
J. Kangilaski; "Üldine kunstiajalugu"; 1998 Tallinn, KUNST; lk 35-37, 39-40, 42-45
A.Remmel, M.Alas; "Peatükke kunstiajaloost"; 1989 Tallinn, VALGUS, lk 15-18, 19-20
http://et.wikipedia.org/wiki/Tutanhamon
http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptus
http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Egypt
J. Kangilaski; "Üldine kunstiajalugu"; 1998 Tallinn, KUNST; lk 35-37, 39-40, 42-45
A.Remmel, M.Alas; "Peatükke kunstiajaloost"; 1989 Tallinn, VALGUS, lk 15-18, 19-20
http://et.wikipedia.org/wiki/Tutanhamon
http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptus
http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Egypt