Etruskide paiknemisala. Itaalia keskosas elanud põlluharijatest etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900.aastat e.m.a kiiresti ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia kaupmeestega ning osa etruske hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750.aastat e.m.a. asusid kreeka kaupmehed metallide eest luksuskaupu vedama. Tänu merekaubandusele arenes etruskide kultuur. Etruskide kultuuri õitseaeg oli põhiliselt 6.sajandil e.m.a.
Etrsuki kultuur kujunes välja rahvatraditsioonide ja Vahemere idaosa maadest pärit kultuurielementide segunemisel. Eriti kõrgelt hinnati Ateenast ja Itaalia lõunaosast pärinev kreeka keraamika. Etruskid modifitseerisid kreeka tähestiku, et seda kasutada oma keeles, kuid kahjuks on säilinud vähesed kirjandusteosed etruski keeles. Üks nendest on "Liber Linteus" (http://en.wikipedia.org/wiki/Liber_Linteus), millest suur osa on tänaseni dešifreerimata. Teadlased mõistavad etruski keele grammatikat ja suudavad kokku lugeda sõnu ja lauseid, aga nende mõte on mõistetamatu.
Etrsuki kultuur kujunes välja rahvatraditsioonide ja Vahemere idaosa maadest pärit kultuurielementide segunemisel. Eriti kõrgelt hinnati Ateenast ja Itaalia lõunaosast pärinev kreeka keraamika. Etruskid modifitseerisid kreeka tähestiku, et seda kasutada oma keeles, kuid kahjuks on säilinud vähesed kirjandusteosed etruski keeles. Üks nendest on "Liber Linteus" (http://en.wikipedia.org/wiki/Liber_Linteus), millest suur osa on tänaseni dešifreerimata. Teadlased mõistavad etruski keele grammatikat ja suudavad kokku lugeda sõnu ja lauseid, aga nende mõte on mõistetamatu.
Etruski paari skulptuur sarkofaagi peal. Etruskide ühiskonnas oli naiste roll ühiskonnaelus palju aktiivsem kui võrrelda teiste antiikmaailma ühiskondadega. Kui Kreeka ja Rooma naised pidid olem vooruslikud, tagasihoidlikud ning hoidma tahaplaanile, siis etruskide naised osalesid ühiskondlikus elus ja pidusöömingutel, võisid pealt vaadata ühiskondlike mänge, mida linnades korraldati. Samuti oli neil rohkem sõnaõigust perekonna asjades ning nende temperament oli teistsugune.
Igapäevaselt riietusid nii etruski naised kui mehed suhteliselt lihtsalt. Mehed kandsid pooltoogat ja naised lihtsat toogat, mida kattis kallis kirju mantel, rikkad kandsid ka rohkelt ehteid.
Sarkofaagidele paigutati skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Kui Kreekas püüti inimesi kujutada täiuslikult, siis Etruuriale oli iseloomulik individuaalsete joonte, vigade ning vanuse selge kujutamine. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi või tuf. Enamasti eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada.
Kivi kasutati lisaks sarkofaagide ja urnide valmistamisele ka hauasteelides ning meeste, naiste, loomade ja mütoloogiliste olendite kujudes. Tuntuimateks etruski skulptuuri teosteks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju.
Igapäevaselt riietusid nii etruski naised kui mehed suhteliselt lihtsalt. Mehed kandsid pooltoogat ja naised lihtsat toogat, mida kattis kallis kirju mantel, rikkad kandsid ka rohkelt ehteid.
Sarkofaagidele paigutati skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Kui Kreekas püüti inimesi kujutada täiuslikult, siis Etruuriale oli iseloomulik individuaalsete joonte, vigade ning vanuse selge kujutamine. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi või tuf. Enamasti eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada.
Kivi kasutati lisaks sarkofaagide ja urnide valmistamisele ka hauasteelides ning meeste, naiste, loomade ja mütoloogiliste olendite kujudes. Tuntuimateks etruski skulptuuri teosteks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju.
Apolloni kuju.
Caere nekropolis. Tänapäeva Cerveteri. Etruskid on tuntud linnaehitajad ja mitmed leiud on näidanud, et nad said hakkama ka tehniliselt väga keeruliste rajatistega. Nekropolid ehitati linnade eeskujul kuid palju vastupidavamatest materjalidest. Kui elumajad etruski linnades olid põhiliselt kerge konstruktsiooniga, siis nekropolid olid ehitatud tugevasti ja massiivsetena. Nekropolid asusid linnade läheduses ja kujutasid endast suletud tervikut. Nekropolid on oluliseks allikaks etruskide elu kohta, kuna hauad matkisid etruskide maju ning sisustust ja nende seinu kaunistavad freskod etruskide elu ja uskumuste kohta. Nekropole on leitud nii Caere, Tarquinii, Vetulonia, Populonia kui teiste linnade lähedusest.
Haua siseruum.
 Nn. "Leopardi haud" Tarquinias. | Peamised andmed etruskide maalikunsti kohta tulenevad hauakambritest. Etruski maalikunstnike loodud freskodele on iseloomulik motiivide vahetu ning lihtne edasiandmine, värvikontrastid, tegelikkuse realistlik edasi andmine ja tegelaste liikumise kujutamine. See soov kujutada liikumist viis ühe etruskide silmapaistvama saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate stseenide stiil, kus paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile. |
Antiikajal olid etruskid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid ning olid kiidetud ka kreeka ja rooma kirjanike poolt. Tänapäeval üks tuntuim pronkskuju on Rooma linna üks sümboleist Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil (Romulus ja Remus lisati 15. sajandil).
Kapitooliumi emahunt.
KASUTATUD ALLIKAD:
J. McIntosh, C. Twist; "Tsivilisatsioonid - Kümme tuhat aastat ajalugu"; 2001 Tallinn, VARRAK; lk 156-157
J. Kangilaski; "Üldine kunstiajalugu"; 1998 Tallinn, KUNST; lk 70
M.Lust referaat "Etruskid"; 2008 Tartu Ülikool, lk 5-6, 11-12, 13-16
http://en.wikipedia.org/wiki/Etruscan_civilization
J. Kangilaski; "Üldine kunstiajalugu"; 1998 Tallinn, KUNST; lk 70
M.Lust referaat "Etruskid"; 2008 Tartu Ülikool, lk 5-6, 11-12, 13-16
http://en.wikipedia.org/wiki/Etruscan_civilization
